Superväikeauto

mugavus, ruumikus, hind, varustus, garantii pöördering, nagin armatuurlaual

Kia Rio on juba päris palju kiitust pälvinud – mitte ainult firma enda värvilistes reklaamides, vaid ka ajakirjanikelt.

Eestis tehtud sõiduproovi järel võib lausa tõdeda, et Rio on just see auto, mille väikeauto ostja peaks turult praegu valima.

Asi ei ole enam selles, et Kia on mingi hea hinna ja pika garantiiga lihtliikur. Asi on selles, et Rio on omas autoklassis väga hea sõiduk, mis pealekauba tuleb tõepoolest ka hea hinna ja pika, seitsmeaastase garantiiga.

Pildi pealt võiks uue Rio segi ajada mullu sügisel müügile jõudnud Kia Picantoga. See polegi kriitika, mõlemad autod näevad oma suuruse kohta vahvad välja, kuid Rio on siiski pool meetrit pikem ja seega palju suurem auto. Õigupoolest on uus Rio välispikkuselt väikeautode seas üks suuremaid, mis avaldub ka mahukas sisemuses. Mitte ainult esiistmetele, vaid täiskasvanud inimesed mahuvad vabalt ja mugavalt ka tagaistmetele, kusjuures avarustunnet suurendab väga madal põrandatunnel.

Ruumikuse kõrval suudab Rio sisemus pakkuda törtsu edevustki. Juhikohta ilmestavad alumiiniumikarva kaunistused ning efektne klahvnuppude rida keskkonsoolil täpselt nagu 25 000euroses Alfa Romeo Giuliettas. Toimetuses tekitas erakordset elevust armatuurlauda uputatud fotohoidik, mille funktsioonist me algul arugi ei saanud, praktilist kasutust leidsid aga roolisoojendus, kiirushoidik ja tagurdusandurid, mis väikeautodes pole just sagedased külalised.

Sõites paistis Rio silma eelkõige mugavusega. Tegu on tõesti täiskasvanulike sõidumaneeridega autokesega, mis pealinna konarate teedega saab väga hästi hakkama. Selline pehmus on väikeauto puhul tervitatav, sest enamasti liigeldaksegi nendega ju linnas, kus teed on meie maal nigelad.

Ka juhitavusele ei ole objektiivselt võttes etteheiteid, sest Rio sõidab soliidselt ja rahulikult. Mõni võib kurta sportlike geenide puudumist, sest vedrustus ega rooliseade sporti tõesti ei võimalda. Mootorivalikut (75–109 hj) uurides saab selgeks, et sportlikkust polegi kavas olnud. Prooviautol oli pakutavaist võimsam mootor, 1,4liitrine bensiiniga töötav. See tundus Riole igati paras nii linnas kui ka maanteel, kusjuures linnas kulus marjaks eelkõige paindlikkus – sõita võis vabalt viienda käiguga, kohati isegi kuuendaga. Käike alla vahetades ja pöördeid kasvatades tekkis ka krapsakas kiirendus, kuid rivaalitsevate Euroopa turbopunnidega ei tasuks Rio omanikul foori all mõõtu võtta.

Baashinnas on Riol väiksem 1,2liitrine bensiinimootor, mida pärast 1,4se proovimist ei julgeks väga soovitada. Lisaks on valikus kaks diiselmootorit, mis polegi õigupoolest väga kõrge hinnaga, kuid Eestis eraostjaile ilmselt huvi ei paku.

Rio hinnad algavad 11 990 eurost ning praegu kehtib veel 1000eurone hinnaalandus. Baashinnas on mainitud 1,2liitrine bensiinimootor ja üllatav varustus, millest väikeauto kohta ebatraditsiooniliselt leiab ka istmesoojendused, tagumised elektriaknad, konditsioneeri, elektriliselt klapitavad peeglid, Bluetoothi ja CD-raadio. Proovisõiduautol oli 1,4liitrine mootor ja astme võrra kangem varustus, mis tähendas lisaks ka automaatset kliimaseadet, roolisoojendust, tagurdusandureid, kiirushoidikut ja valuvelgi. Sellisena maksab Rio 13 690 eurot, mis on väga hea hind. Ideaalis soovitaks Rio osta 1,4se mootori ja niigi asjaliku baasvarustusega, kuid sellist valikuvõimalust hinnakirjas pole. Kahju.

Kas Rio ilmutas ka nõrkusi? Ausalt öelda: olulisi mitte. Konkreetse auto armatuurlaual miski nagises ning pöördering võiks auto mõõtmeid arvestades väiksem olla.