Aplaus, Kia!

Kia Optima uus põlvkond erineb väliselt eelmisest suhteliselt vähe, kuid kauni kesta all on peidus varasemast palju parem auto!

Keskautode tase on viimastel aastatel sedavõrd tõusnud, et hiljutised luksusautod ei näi nende kõrval enam sugugi eksklusiivselt luksuslikud. Ruumi, mugavust ja varustust pakutakse nüüd sellisel määral, et ka väga nõudlik ostja võib üllatuda. Kia pole seejuures erand, pigem vastupidi: proovisõit tõestas, et Optimaga on jõutud sinnamaale, et paljuski ei olda enam tagaajaja, vaid hoopis teenäitaja. Tunnustatud tegijad peavad end kokku võtma, et mitte alla jääda.

Väliselt ei toonud kiire mudelivahetus (umbes kolm aastat pärast eelmise põlvkonna esitlust) väga suuri muutusi, kuid tegelikult on neid palju: alates kas või sellest, et sentimeetri võrra venitati telgede vahet, samavõrra kasvas Optima pikemaks ja kõrgemaks ning 2,5 cm jagu laiemaks. Samuti kasutatakse kere konstruktsioonis tugevdatud materjale, mis teevad auto palju jäigemaks.

Optima siseruum oli varemgi väga avar, nüüd seda enam. Väiksemat kasvu juhi selja taga võib ka kahemeetrine jalad pikalt välja sirutada ning kõrvuti mahuvad mõnusalt istuma kolm reisijat. Suur edasiminek on tehtud materjalide valikus. Kui varem oli odavanäoline must plast üks põhilisi etteheiteid, siis nüüd leiab seda vaid mõnest üksikust nurgatagusest, kuid kõik ülejäänu esindab vähemalt korralikku või isegi esinduslikku taset. Küll on armatuurlaud senisest pisut konservatiivsem ja tavapärasem. Samas on kasutusmugavuse ja -loogikaga kõik korras – sama ei saa öelda sugugi kõigi selle klassi autode kohta – ning mis veelgi parem: varustust jätkub palju juba „hind alates” versioonist peale. Tippmudel, nagu meiegi prooviauto oli, ei jäta enam midagi soovida. Muu hulgas on sel ventileeritavad istmed, soojendusega rool, klaaskatus, manööverdamisel saab ekraanile kuvada sõiduki nina ees oleva või 360kraadise kaameravaate, auto hoiab end ise rajamärgiste vahel jne. Kui puudusi otsida, siis ei tundnud navigatsioonisüsteem Eestit päris nii hästi, nagu me soovinuks, ning eeldatavat kohalejõudmise aega ennustas see alati väga suure varuga. Praktilisusele seab piiranguid keretüüp: pakiruum on küll väga suur (510 l), aga ligipääs sellele kitsuke.

Kia eelinfo räägib, et palju täiustati ka veermikku ja roolisüsteemi. Mugav on Optima endiselt ning kuigi roolisüsteem veel päris parimate tasemele ei küündi, on sellegi areng selgelt tuvastatav. Kui varem nõudis Optima tuim rool pidevalt tähelepanu ning selle pidi pärast pööret ise otseks tagasi keerama, siis nüüd on rool palju kergem, tundlikum ja naaseb ise keskasendisse.

Mootorivalik on endine ja endiselt väike: algab kaheliitrise vabalthingava bensiinimootoriga, teiseks valikuks on meiegi proovitud 1,7liitrine diisel, mis oli ühendatud topeltsiduriga seitsmekäigulise käigukastiga. Mõneti üllatav on, et Optimale ei pakuta Kia-Hyundai uut 1,6liitrist turbobensiinimootorit, kahtlemata sobiks see suurele keskautole palju paremini kui tuim vabalthingav.

Diisel seevastu on väga hea. Värskenduse käigus sai see jõudu juurde ning maksimaalne pöördemoment saavutatakse madalamatel pööretel. Kuigi konkurendid kasutavad palju kaheliitriseid, ei tekkinud Optima roolis kordagi tunnet, et tahaks enamat. Kia diisel reageerib gaasipedaalile kiiresti ja jõuliselt, nii et vajadust pedaali päris põhja pressida ei teki peaaegu kunagi. Kütust kulus meil maanteel ligi liitri jagu rohkem, kui tehas lubanud on, ehk viis liitrit. Sõita proovisime ka küllalt raske ja kõrge haagisega ning selleks sobis Optima üle ootuste hästi. Kütusekulu kerkis vaid liitri võrra ning liikumine oli endiselt vaevatu!

Kindlasti pole Optima odav auto. Selle hinnad algavad 23 190 eurost ehk mitme tuhande euro võrra kõrgemalt kui enamikul konkurentidel. Samas on diisli hinnalisa väike (hind al. 23 790 eurost) ning baasvarustus tõesti külluslik: iga auto saab kaasa näiteks tagurduskaamera, parkimisandurid ees ja taga, soojendusega rooli ja LED-päevasõidutuled.

Margus Pipar